Ajalugu
Viimati muudetud: 21.11.2009
Esimene teadaolev kool Jõgeval asutati Jõgeva mõisas 1766. a. Liivimaa kindralkuberneri krahv G.Browne'i käskkirja alusel. 18. saj. alguses loodi Liivimaal kihelkonnakoolid. Jõgeva lapsed õppisid Laiuse kihelkonnakoolis, Jõgeval vastavat kooli polnud loodud.
1876. a. asutas Jõgeva mõisaomanik Ernst Manteuffel kooli, mida asutaja nime järgi Ernsti kooliks kutsuti.
19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses tegutses Jõgeval mitu erakooli: Marta Laasi Kool, Kilgi Erakool, Nieläderi Kool. Erakoolid tegutsesid Jõgeval 1918. aastani.
1913. a. asutati Jõgeva Haridusselts. Kaheaastase ehitustöö tulemusena avati 19. oktoobril 1915. aastal Haridusseltsi Kool, kus asus õppima 89 last. Haridusseltsi Kool muudeti 1920. aastal 6-klassiliseks algkooliks ning 1926. a. alustati uue koolimaja ehitamist Mustvee maanteel.
1929. a. alustas kool tööd uues koolimajas. 6-klassiline algkool jäigi Eesti Vabariigi perioodil ainukeseks kooliksJõgeval.
1. septembril 1945. a. sai alguse Jõgeva 1. Keskkool. 1952. a. asuti uude koolimajja Aia tn. 34. Sellel ajal oli 21 klassikomplekti, õpilasi 654 ja õpetajaid 29.
1970. a. avati Jõgeva Keskkooli uus hoone Rohu tn. 10, mille ümber rajati 2,5 ha parki ja kooliaed. 1970 - 1983. a. töötas Jõgeva Kaugõppekeskkool. 1983. a. muudeti Kaugõppekeskkool Jõgeva 1. Keskkooli osakonnaks.
Alates 1. sept. 1984. a. muudeti Jõgeva Keskkool Jõgeva 1. Keskkooliks seoses uue Jõgeva 2. Keskkooli loomisega.
1. sept. 1995. a. muudeti Jõgeva 1. Keskkool Jõgeva Gümnaasiumiks.
1915. a. loodud Jõgeva Haridusseltsi Kooli õigusjärglane on Jõgeva Gümnaasium
Vaata ka arvutiklassi ajalugu
Traditsioonid
• Jõgeva Gümnaasium alustab uut õppeaastat piduliku avaaktusega koolimaja ees.
• Septembrikuu esimesel nädalavahetusel toimub gümnasistide laager Peipsi ääres Rannal.
• Oktoobrikuu alguses tähistatakse õpetajate päeva koos omavalitsuse päevaga. Tunde annavad sel päeval abituriendid, koos õpetajatega istutatakse puu kooli parki.
• 19. oktoobril tähistame kooli sünnipäeva kontsertaktustega kõigile kooliastmetele.
• Esimese õppeveerandi lõpus toimub rebaste nädal, mille lõpuks võetakse 10. klassi õpilased vastu gümnaasiumi perre.
• Sügise tähtsaimaks ürituseks on Betti Alverile pühendatud luulepäevad“ Tähetund“.
• Jõulukuul kaunistatakse kogu koolimaja, 12. klasside eestvedamisel toimuvad jõulupeod. Teine õppeveerand lõpeb jõulukontsertidega.
• Jaanuaris on keskseks ettevõtmiseks Betti Alverile pühendatud luulepäevad“ Tuulelapsed“.
• Eesti Vabariigi aatapäeva tähistatakse klassidevaheliste viktoriinidega, luuakse sidet kooli ja kodulinna asutuste vahel. Pidulikes ajalootundides kohtutakse huvitavate inimestega.
• Kevadiseks suursündmuseks on kujunenud Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad.
• Koolielu ilmestavad salongiõhtud, tervisekuu üritused, mitmed spordivõistlused korvpallis, võrkpallis, jalgpallis ning kergejõustikus.
• Uueks populaarseks ettevõtmiseks on kujunemas olümpiamängud, kus osaleb kogu koolipere.
• Kooliaasta lõpeb trepikontserdiga, nooremate õpilaste laagriga Rannal ning lõpuklasside pidulike aktustega.
• Meie kooliteater Liblikapüüdja on tuntud mitte ainult Jõgeval, vaid kaugemalgi. Töötab kolm truppi ( alg-, kesk-, ja vanem aste). Aasta jooksul saab lavaküpseks 5-6 erinevat etendust.
• Igal suvel korraldab kooliteater üleriigilist kooliteatrite suvekooli Rannal.
• Meie koolil on sõpruskoolid Soomes Jyväskyläs, Lätis Bauskas, Leedus Kedainiais ning Eestis Lüganusel ja Tamsalus. Traditsiooniks on Jõgeva- Lüganuse-Tamsalu nn Kolme Kooli Kohtumised igal kevadel.
• Sidemete loomiseks ja tugevdamiseks osaleme üleriigilises projetis“ Tagasi kooli!“
• Koolielu leiab kajastamist koolilehes Alter Ego.
